Four Hundred Billion Stars 1
1988 a.
237lk.
Dorothy Yoshida is a telepath, and a really rather good one at that. She's also a scientist, and when a small planet begins to manifest some unusual signs she is sent to investigate. The planet is more than it seems, and on further investigation the scientists begin to suspect it has been artificially altered. But despite their suspicions the only life they can detect is on the surface, none of which has advanced far above the level of animals. And despite the hopes of mankind to find something which will help them in a burgeoning war against other species, there seems to be nothing there to aid them. With Dorothy's arrival, however, they are in for some surprising discoveries.
Arvamus:
Inimesed on tasapisi kosmost koloniseerides esmakordselt teiste mõistuslike olenditega kokku puutunud. Ja väga vaenulikega veel veel takkapihta.
Et neist olenditest midagi aru saada, uuritakse nüüd ühte miljoni aasta eest muutma hakatud planeeti kus see tegevus aga pooleli on jäetud. Planeedil jookseb ringi korralik issanda loomaaed - miljoni aasta eest lähedastelt tähesüsteemidelt sinna kokku tassitud, ja inimesed püüavad nüüd aru saada, kas seal planeedil neid inimeste vaenlasi ka end peidab või on nad ehk aja jooksul seal mingiks poolmõistuslikuks loomaliigiks degradeerunud (aga kes seal teises kohas siis inimestega sõdib?).
No ja saadetakse planeedile üks telepaaditädi, üsna ta enda tahte vastaselt. Et las ta teeb kindlaks, kas planeedil kedagi mõistuslikku on. No ja siis järgneb pikalt-pikalt selle tädi - Dorothy Yoshida - tegemisi, mõtteid ja virinat... ah aitab sisust küll...
Ilus näide sellest, kuidas ka asjalike teemaideede korral saab igavalt, tüütult ning venivalt kirjutada. Kaks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar