Christopher A. Gray
2014. a.
326 lk.
The machine believed it knew best how to save humanity... even if doing so meant destroying half the population.
Astrophysicist Doug Lockwood's unusual discovery during his observation of the sun kicks off a chain of events that nobody could have foreseen. The powerful political and military influences that compete to deal with his discovery set Lockwood on a course which will carry him across worlds, and into the grasp of a formidable new intelligence bent on accomplishing its goal at any cost. With Earth itself at stake and time running out, Lockwood and his team must find a way to counter this unprecedented threat before the powerful new enemy completes its plan. Two civilizations are pitted against each other in a desperate struggle for survival.
Arvamus:
Kusagil paralleeluniversumis on süttimas supernoova ja meie Maa sealne analoog selle tekitatava kiirgusvoo alla jäämas. Viimasel hetkel transpordib sellel Maal eksisteeriv tehisintellekt Mekhos planeedi meie universumisse ja muidugi meie Maa orbiidile (täpselt teiselepoole Päikest). Nii et meil on siis siin nüüd kaks Maad ja mõnda aega poleks ehk suurt häda midagi, kui... Mekhos poleks oma Maad siia tuues unustanud (mitte tähtsaks pidanud, jõust tuli puudu...) Kuud kaasa võtta. Et Maa ilma Kuuta pole aga enam see Maa, mis ta siiani on olnud, on igale Mekhosest väiksemagi ajumahuga tegelasele selge. Nii asubki supermõistus probleemi lahendama ja kõige elementaarsem silmatorkav lahend on muidugi meie Maa Kuu enda Maa juurde tassida. Mõeldud - tehtud. Mis sellest, et see tähendab meie Maale täielikku katastroofi mille ehk pool miljardit inimest üle elaks.
Võõralt Maalt meie juurde lennanud delegatsiooniga, kes möödaminnes Mekhosel ka meie Kuud pihta panna aitas, kavatsetakse teisele Maale Mekhose jutule lennata, et ta meile Kuu tagasi annaks (miks ta peaks seda tegema?), midagi muud välja mõtleks (miks ta peaks seda tegema?) või teda kuidagi sundida meie Maaga ka arvestama (ei tea kuidas?).
See oli siis esimese poole raamatu sisu, edasist ei tea, 55ndas peatükis viskas mul see lugu ära.
Mis mulle kõigepealt vastu hakkas - teisel Maal tegeletakse kvantarvuti loomisega. Arvuti vol. 2 muutub aga äkki eneseteadlikuks ja loob oma uue variandi, üüratute võimetega kvantarvuti/tehisintellekti Mekhos. No olgu, selle peale ma karjuma ei pista. Aga kuidas kurat peaks mingi tehisintellekt planeeti kuhugi teise universumisse liigutama? Autor ei paku selle kohta (vähemalt mitte raamatu esimeses pooles) kõige ulmelisematki seletust, nägemust ega ideed. No siis pole see enam ulme vaid muinasjutt. See mulle aga kohe mitte peale ei läinud.
Ning lisaks tundus lugu mulle kuidagi lapsik ja ka põnevust jäi minu jaoks väheks. Nii et jah, poole raamatu peal lõpetasin oma aja sellele kulutamisele ja hindeks muidugi üks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar