Stephen Fender
Kestrel Saga 1
2013 a.
328 lk.
It started with an attack on a research station near the frontier region, the furthest portion of the Outer Sphere of Unified space. Then, one by one, subsequent border systems began to fall victim to the unknown attackers. Months went by before anyone in the Unified Collaboration of Systems realized what was happening. By then, it was too late.
The Kafaran had arrived.
The fighting between the two factions raged on for nearly five years. Hundreds of thousands perished, and millions of innocent beings lost their homes.
Then, nearly as quickly as the war had started, the Kafaran’s inexplicably retreated to an unexplored region of space. Even with their once expansive foothold in the Milky Way now lying in ruins, it seemed to the once peaceful UCS that victory was finally theirs. Now, it was time to rebuild.
With the Galactic War now five years in the past, former fighter pilot Shawn Kestrel wasn’t nearly as content in his peacetime life as he could have been. Not only was his fledgling cargo business steadily losing customers, his lone interstellar transport was fatally incapacitated, the victim of a now all too common pirate attack.
Without warning, the prudish daughter of his former commanding officer appears, informing Shawn that William has mysteriously disappeared—apparently the victim of foul play. And, as if things weren’t difficult enough, a Unified Sector Command carrier quickly arrives to assert the Unified government’s own self-guided interests into the disappearance.
As Shawn endeavors to put all of the pieces together, one thing becomes terrifyingly clear: the Kafaran's are no longer idle.
With the government suspiciously pressing down on him from one side, and the beautiful and enigmatic daughter driving him on from the other, Shawn Kestrel must search deep within himself to decide where his past and present loyalties lie before the universe once again erupts into all-out war.
Arvamus:
Kogu see raamat tundub olevat suur sissejuhatus millelegi (ilmselt teisele sõjale kafaranidega) mis selles raamatus aga kuidagi kätte ei jõua ja milletõttu see sissejuhatus muudkui venib ja venib. Nii et enne saab raamat otsa kui sissejuhatus läbi.
Loomulikult on ka selles esimeses osas pinget ja põnevaid (no enamvähem põnevaid...) sündmusi, aga domineerima jääb ikkagi tunne, et tegu on vaid eelmänguga suurtele sündmustele. Selline ootus-teadmine, et tegu pole veel põhisündmustega, tõmbab hinnangut antud raamatule minu jaoks muidugi allapoole... eelmänguga nüüd üle ka ei maksa pingutada. Aga noh, ega see sarja esimene osa nii väga hull nüüd ka ei olnud, kõlbas lugeda küll. Hinne oleks kusagil kolme ja nelja vahel - jään seekord siiski kolme juurde lootuses, et kui põhitegevus lahti läheb, saab ka kõrgemaid hindeid kasutada.
Sündmustik. Millalgi mitte väga kaua aega tagasi on lõppenud inimeste sõda kafaranidega (nendest tegelastest ei räägita lugejale peale nime midagi), sõjast võttis hävitaja piloodina osa ka Shawn Kestrel, loo peategelane. Sõja lõppedes (inimeste võiduga enamvähem) lahkus Kestrel armeest ja teenib nüüd ühel kolkaplaneedil leiba kaupmehena ja oma väikese kosmoselaeva piloodina.
Ühel päeval saabub tema juurde keegi kaunitar, tema endise sõjaaegse komandöri tütar ja preilil on mure, et tema nüüdseks admiralist isa on koos terve eskadrilliga kusagil inimeste-kafaranide piirialal jäljetult kaduma läinud ja Kestrel võiks teda isa otsimisel aidata. Siis tulevad mängu sellised asjaolud kui Kestreli ja nüüdse admirali vana sõjasõprus, preili kena välimus koos hea veenmisoskusega, aga ka naisterahva priskena näiv rahakott ja Kestrel nõustub oma vana sõjakamraadi otsima asuma.
Ning sealt siis seiklused arenema hakkavadki. Ei ole raske ära arvata, et admirali tütar pole kaugeltki selline lihtsameelne rikas blondiin nagu Kestrelile võis esmalt paista ja sündmused võtavad eriti kiiresti Kestreli jaoks eluohtliku pöörde. Mängu on segatud luure, sõjavägi, keskvõim, piraadid ja kusagil taustal midagi plaanitsevad kafaranid.
Koduleht: http://www.stephenfender.com/
Sissejuhatus:
24. sajandi algul õitsesid Ühinenud Süsteemide Koostöösliidus, enam kui kahtesaja tähesüsteemi rahumeelses ühenduses, nii kunst kui teadus. Valgusest kiiremat lendamist - tuntud ka hüppamisena - kasutasid peaaegu kõik 230-st ÜSK-i liitunud mõistuslike olendite liigist. Äri ja kaubandus olid galaktikas ennenähtamatult kõrgel tasemel, samuti ka teadmiste- ja kultuurivahetus, tervishoiu kõrge tase oli tagatud kõigis ÜSK-i kuuluvates tähesüsteemides. Vaesus, haigused, nälg olid muutunud tühipaljasteks sisuta sõnadeks enam kui sadade ruutvalgusaastate suurusel alal.
Ja siis saabusid vallutajad.
Kõik algas Koostööliidu kaugetel piirialadel asuvate uurimisjaamade ründamistega. Seejärel hakkasid üksteise järel sissetungijate ohvriteks langema äärealadel asuvad tähesüsteemid. Esialgu püüdsid ÜSK-i multilateraalsed valitsusorganid koguda ähvardava ohu kohta võimalikult palju infot. Algul teati kindlalt vaid seda, et sissetungijad on armutud võitlejad kes oma ohvrite vastu mingit halastust ei tunne.
Seepeale otsustasid Koostööliidu juhid koondada oma jõud, et takistada sissetungijate edasiliikumist Koostööliidu territooriumil. Koostööliidu Sektori Juhatuse täislaevastik saadeti uuritud kosmose äärealale sissetungi tagasi tõrjuma. Kahe vastaspoole kohtudes puhkes ilmselt galaktika ajaloo suurim võitlus ellujäämise eest... kui muidugi hiljem üldse on kedagi, kes selle võitluse ajalukku kirja paneb.
Galaktiline Sõda oli alanud.
.....
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar