1972 a.
304 lk.
In the year 2100, mankind on Earth, settlers in a lunar colony and aliens from the para-universe, a strange universe parallel in time to our own, are faced with a race against time to prevent total destruction of the Earth. The invention of the Inter-Universe Electron Pump has threatened the rate of hydrogen fusion in the sun, leading, inevitably, to the possibilty of a vast explosion -- and the vapourisation of the Earth exactly eight minutes later...
Arvamus:
Üks teadlane avastab juhuslikult "plutoonium-186-e", teine saab sellega kuulsaks ja leiab ainele ülikasuliku rakenduse - ehitab selle baasil paralleeluniversumi vahel töötava elektronpumba, mis tagab inimestele lõpmata hulga tasuta energiat. Aga et see energiavahetus võib ohtlik olla, seda ei taha üldise tulususe taustal keegi märgata.
Raamatu teine osa räägib sellest paralleeluniversumist ja selle asukatest, kuhu selle pumba teine ots ulatub.
Raamat on maru kõrgelt hinnatud, peetakse Asimovi üheks parimaks teoseks, üheks parimaks hard-SF-ks ja muu selline blääblääblää sinna otsa. Vot mina sellest antud raamatu ülistamisest mitte aru ei saanud, no ei leidnud siit enda jaoks midagi erilist ega huvitavat. Mina enda jaoks võtan selle raamatu lühidalt sedasi kokku: esimene osa - igav; teine osa - väga igav; kolmas osa - käib kah ja summaks saan: IGAV.
No mis siin ikka, mina panen raamatule hädise kolme ja mitte rohkem. Oleks raamat poole lühem olnud, oleks ta minult ehk täisväärtusliku kolme saanud...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar