The Forge of God 2
2008 a.
448 lk.
The Forge of God described the destruction of Earth itself by self-replicating robots, Von Neumann machines designed to use the planet's mass to create more robotic creatures and spread throughout the Galaxy. Only a few humans have survived, aided by a mysterious alien race known only as “The Benefactors”, who arrived at Earth too late.
Now the small group of human survivors is determined to track down the criminal race who launched the planet killers. Humanity is given a starship by The Benefactors, and driven only by revenge they set out to find the unknown beings who are responsible for the destruction of Earth, and many other worlds.
Arvamus:
Von Neumanni masinad on Maa hävitanud ja väike hulk inimesi mingite salapäraste Heategijate poolt päästetud ning kavatsetakse Marsile asustada.Siis pakuvad Heategijad inimestele võimalust minna hävitatud Maa eest kätte maksma (või on see Heategijate käsk?). Valitakse välja sadakond last, Heategijad annavad laeva ning paar robotit kaasa ja lastel läheb lennuks arvatavate kurjategijate maailma poole - omakorda seda hävitama.
Ja siis järgneb pikk ja üsna tüütu kümneid aastaid kestva lennu kirjeldus (õnneks enamuse sellest ajast lapsed küll magavad, aga mind tüütas juba laste mõnede ülevalolekuaastategi kirjeldus ära). Algul on laevas kõik muidugi kena, kõigil suur ühine eesmärk - kättemaks - silme ees ja selleks valmistumiseks nähakse palju vaeva. No eks lapsed ole ka alles väikesed, maksimaalselt 10-11 aastased. Aga kui aastate möödudes hakatakse eesmärgile jõudma, lapsed on sirgunud ja targemaks saanud, tekivad juba ka lahkhelid, eri soovid, arvamused ja kõik muu selline isoleeritud väikese inimestegrupiga kaasnev.
Pealegi osutub esimene arvatav maahävitajate planeedisüsteem vaid lõksuks kust vaevu ja kaotusi kandes pääsetakse ja see ei suurenda mitte sugugi üksmeelt inimeste seas.
Nii et kui järgmise arvatava sihtkohani jõutakse, on suurekskasvanud kättemaksjad juba mitmeks grupeeringuks lõhenenud ja paljusi vaevab kahtlus nende eesmärgi õigsuses, meetodi õigsuses, samuti on tekkinud kahlus, et nood Heategijad polegi ehk nii omakasupüüdmatud kui algul paistis või siis jätavad nad vähemalt palju olulisi asju rääkimata.
Aga Eesmärgile pimesi ustavaks jäänud grupeeringul õnnestub tähesüsteemis, mis arvatakse Maa hävitanud robotite loojate koduks olevat, ikkagi täielik genotsiid korraldada ja kõik sealsed planeedid koos nende ohtrate asukatega hävitada. Nii et Püha Üritus on lõpule viidud ja arvaku teisitimõtlejad ja kahtlejad mida tahes, eesmärk on saavutatud. Või kas ikka on? Ja mis hinnaga?
Siis kui oleks nagu aeg väljateenitud puhkusele suunduda, kusagil planeedil oma järelejäänud elupäevad rahulikult mööda saata, selgubki, et asjad polnud hoopiski mitte nii, nagu Heategijad seda esitasid...
Kahjuks oli see minu jaoks esimesest osast nigelam raamat. Need väikese ühele eesmärgile suunatud inimgrupi omavahelised suhted, nende tasapisi tärkavad püüded saada teada ja mõista seda, mida neile ei räägita, nende kõhklused ja kahtlused oma eesmärgi õigsuses, selle elluviimise teede õigsuses, raamatu autori suur tähelepanu juhiks olija rollile ja selle eest makstavale hinnale, osade inimeste pime usk „kõrgemalt” etteantud sihi ainuõigsusesse... kõike seda oli minu jaoks veidi liiga palju ja see muutus tasapisi tüütuks.
Lõpplahendus... küllalt sirgjooneline süžee arenemise juures oli lõpu järsk pööre loogiliselt võttes paratamatu ja väikeste variatsioonidega üsna ettearvatav.
(SPOILER: See et heategijad ise on samuti von Neumanni masinad ja nemad ilmselt saatsidki kellegi Maad hävitama... Ühesõnaga keegi maksab kellelegi kätte - õigele või valele pole oluline - see hävitab omakorda kellelegi kolmanda, kolmandatest pääsenud hävitavad neljanda ja sedasi pöörleb ratas lõputult. AGA MIKS? MIS SELLE MÕTE ON?)
Ulmepool oli raamatus muidugi kõrgtasemel – laevadest alates ja sõjapidamisviisidega lõpetades. Samuti esitas Bear mitmeid filosoofilisi küsimusi ja pani nende üle mõtlema: kui me tapame tapjaid, siis kas me muutume ise nende sarnaseks? Kas tapmine on õige karistus kui me seda ellu viies kahjustame ka süütuid? Kas me sedasi ei soorita algsest kuriteost hulga suuremat kuritegu?
Oli hea raamat, aga midagi jäi nagu veidi siiski puudu, ilmselt ootasin ma sarja esimese raamatu põhjal veel enamat. Tugev neli hindeks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar